Juura

Asjaõigusseaduse kommentaaride esimene köide ilmus 2014. aasta märtsis ning hõlmab seaduse kolme esimese osa kommentaare. Teine köide sisaldab ülejäänud osade, 4.–9. osa kommentaare. Ühiseks nimetajaks on siin piiratud asjaõigused, kuna 4.–8. osa käivad piiratud asjaõiguste (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus) kohta. Mõlemad köited on sisuliselt tihedalt läbi põimunud, see tuleneb juba asjaõigusseaduse ülesehituse enda loogikast. Piiratud asjaõigused on eelkõige kinnisasjaõigused (v. a vallaspant), mille mõistmiseks ja kohaldamiseks on oluline lähtuda esimeses köites käsitletud osadest, eelkõige kinnistusraamatu (2. osa 2. ptk) ja kinnisomandi (3. osa 3. ptk) kohta sätestatust, tihedad seosed on ka muu 1.–3. osa regulatsiooniga. Seos on ka vastupidine, 1.–3. osas sätestatut tuleb paljudel juhtudel kohaldada koos 4.–8. osa normidega. Praktilisest aspektist on piiratud asjaõiguste seas kõige olulisemal kohal pandiõigus, seepärast on pandiõiguse normide kommentaaride osa ka kõige mahukam. Lisaväärtust asjaõigusseaduse 2. köitele annab asjaolu, et see sisaldab ka kommertspandiseaduse kommentaare. Algselt olid asjaõigusseaduses ka sätteid kommertspandi kohta, kuid kuna alates 1. jaanuarist 1997 kehtib eraldi seadusena kommertspandiseadus, siis kommertspandi kohta käivaid norme asjaõigusseaduses enam ei ole. Kuivõrd kommertspandiseaduse sätted on siiski pandiõiguse orgaaniliseks osaks, otsustasime kommertspandiseaduse kommentaarid võtta asjaõigusseaduse pandiõiguse kommentaaride juurde, et selgitada nii kommertspandiseadust ennast kui selle seoseid asjaõigusseadusega.

Nagu juba asjaõigusseaduse esimese köite eessõnas märgitud, saab asjaõigusseaduse teise köite ilmumisega lõpule viidud tsiviilõiguse tuumikseaduste kommentaaride koostamine ühtse standardi alusel: VÕS I (2006), VÕS II (2007), VÕS III (2009), TsÜS (2010), AÕS I (2014) ja AÕS II (2014).

Kui kommentaaride tekstis on märgitud paragrahv, mille juures ei ole näidatud seaduse nimetust, on tegemist asjaõigusseadusega. Kõigi muude seaduste puhul on paragrahvid koos seaduse nimetusega, reeglina vastava lühendina. Lühendite loetelu on lisatud. Stiililt on AÕS II sarnane AÕS I‑ga. Kõigepealt on selgitatud iga paragrahvi eesmärki ja näidatud selle allikad ning seejärel on selgitatud paragrahvi sisu. Kesksel kohal on asjaõigusseaduse sätete omavaheliste seoste selgitamine, aga ka asjaõigusseaduse normide seoste selgitamine teiste seaduste normidega. Kesksel kohal on Riigikohtu lahendite analüüs, hõlmata on püütud kõik olulisemad Riigikohtu lahendid käsitletavate teemade kohta. Riigikohtu lahendite süstematiseeritud loetelu on toodud kommentaaride lisas, konkreetsetele lahenditele seoses vastavate probleemide analüüsiga on tehtud joonealused viited.

Oleme hoidunud lugejat üle koormamast paljude viidetega kirjandusele, eelkõige oleme viidanud Riigikohtu lahenditele, kirjandusele ja muudele allikatele aga võimalikult piiratud mahus. Asjaõigusseaduse esimese köite lisas on toodud kirjanduse loetelu, kus lisaks kasutatud ja viidatud kirjandusele on märgitud ka muud Eestis avaldatud publikatsioonid asjaõigusest, samuti Eesti autorite mujal asjaõigusest avaldatu; ka on esimese köite kirjanduse loetellu lisatud Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd ja teadusmagistritööd, mis on kirjutatud asjaõigusest või asjaõigusega lähedalt seotud teemal. Teise köite kirjanduse loetelus esitame vaid need allikad, millele on kommentaarides viidatud, seega tuleks asjaõiguse kirjandusest terviklikuma ülevaate saamiseks vaadata mõlema köite kirjanduse loetelu koos.

Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud asjaõigusseaduse tekst ja muud seadused, samuti Riigikohtu lahendid seisuga 1. juuni 2014.

Nagu ikka, ei ole kommentaaride esmakordsel koostamisel võimatu, et tekstis võib olla ebatäpsusi, oleme tänulikud kõigi märkuste ja ettepanekute eest. Palume need saata kas koostajatele või kirjastusele Juura.

Täname kõiki autoreid, kes kommentaaride kirjutamisel osalesid, samuti kirjastust Juura ja õigusteadusdoktorit Peep Pruksi.

Tartus, 7. juulil 2014
Paul Varul
Irene Kull
Villu Kõve
Martin Käerdi
Tarvo Puri